Kaido Ole elu ja looming

Kaido Ole on Eesti kunstnik, kes on esinenud näitustel alates aastast 1989. Sellest ajast saadik on tal olnud üle 30 isiknäituse ja lisaks esinenud suurel hulgal üldnäitustel. Suurim näitus on päris kindlasti olnud 2003. aasta Eesti ekspositsioon 50. Veneetsia Kunstibiennaalil. 

Hoolimata sellest, et Kaido Ole on ilmtingimata edukas kunstnik, (seda näitavad ka mitmed pälvitud tunnustused, sh Valgetähe kolmanda klassi orden, Konrad Mäe preemia, jpt) pean tõdema, et nimi mulle algul ei öelnud midagi erilist. Kuid teostega tutvudes leidsin nende hulgast juba paljut, mida olen kas oma silmaga või meedia vahendusel näinud.

Esimene teos, mis mulle juba tuttav oli "100 kohvrit", mis nüüd asub Viinistu kunstimuuseumis. "100 kohvrit" on 100 betoonist kohvrit, mis asuvad Viinistu kunstimuuseumi ees väljakul. Teos on valminud aastal 2004 projekti "100 John Smithi" raames koostöös Marko Mäetammega, mis oli Tallinna XIII rahvusvahelise Graafikatriennaali põhiväljapanek. Graafikatriennaali teemaks oli "Maapagulus", mis on endiselt tähtis teema ka täna, 11 aastat hiljem.

"100 kohvrit" Viinistu kunstimuuseumis

Algselt paigutati kohvrid laiali erinevatesse kohtadesse Tallinna linnas. Igal kohvril on küljes silt, millel on kirjas üks tuntud maailma linnadest ja ka väga laialdaselt levinud nimi John Smith. 

Kui Graafikatriennaal lõppes koondati kohvrid kokku Viinistu kunstimuuseumisse. Mina nägingi kohvreid esimest korda Viinistus, kui need olid juba Tallinnast ära toodud.

Tutvusin lähemalt ka Veneetsia kunstibiennaalil esindatud olnud teostega, mis olid samuti valminud koostöös Marko Mäetammega. Näituse nimeks oli "Marko and Kaido by John Smith", sellest võib järeldada, et kohvrite ja biennaali näituse vahel on seoseid rohkem kui vaid samad autorid.

Teoste juures jääb mulle silma vastandamine. Värvide sinise ja oranži vastandamine, joonistuse ja maali vastandamine. Teoses on kasutatud õli- ja akrüülvärve. Teos "Lennukis" loob tunde nagu eksisteeriks kaks vastandlikku maailma.


"Lennukis" 50. Veneetsia Kunstibiennaali Eesti ekspositsioon

Kunstinäituse retsensioon

Külastasin Tallinna Raekojas näitust "Kunst valitseb". Näitusel oli eksponeeritud ligi 100 tööd Madalmaade ja Saksa kunstnikelt 15.-17. sajandist. Kuna tol ajal oli Tallinn hansalinn oli suhtlus Saksamaa ja Madalmaadega tihe ning koos kaubalaevadega liikus ka kunst.

Näitusele välja pandud tööde autoriteks olid Pieter Brueghel, Frans Snyders, Albrecht Dürer, Peter P. Rubens, Lucas Cranach, David Teniers jpt. Näitus kui tervik andis hea ülevaate selle ajastu kunstist. Näitusel olid ühte tüüpi tööd grupeeritud erinevatesse sektsioonidesse ja eraldatud teistsugustest töödest. Igal sektsioonil oli ka oma eriline valgustus ja paigutus. 

Otsustasin külastada seda näitust, sest seda reklaamiti palju ning sellega tekkis huvi ise üle vaadata, mispuhul see näitus nii eriline on. Kuulsin ka teistelt, kes näitust juba külastanud olid, häid arvustusi. Ajendiks oli ka see, et polnud raekojas sees ise käinud, seega tundus ka asukoht põnev.

Enim köitis mind Hendrik van Steenwyck noorema teos „Apostel Peetruse vabastamine vangikongist“. Hendrik van Steenwyck on tuntud 17. sajandi flaami maalikunsti arhitektuurižanri ühe alusepanijana. Tema tugevuseks olid perspektiivid. Ka selle teose põhirõhuks on arhitektuuri kujutamine ning perspektiiv.

Algselt ei tundunud, et see teos oleks midagi erilist. Panin tähele, et arhitektuur on väga realistlikult kujutatud, kuid kuuldes ühe giidi soovitust, kuidas maali vaadata, sai maal hoopis uue dimensiooni. See teos jäi meelde seetõttu, et maali poole ühelt poolt liikudes tundub nagu kõnniksid mööda koridori edasi, pöörates aga maali ees seistes pea otse maali poole muutub koridori suund, tekitades nii optilise illusiooni.

Teose paigutus sobis maalile hästi, sest ruum oli sama valgustusega, kui tundus maalil kujutatud olevat. Samuti oli võimalik maalile mitmest küljest läheneda, sai mitu korda proovitud, kuidas koridori suund muutub. Tänu heale paigutusele tundus nagu oleks ise maalis sees.

Teos kujutab stseeni piiblist – püha apostli Peetruse väljatoomist vangikongist. Piiblitekstide kohaselt hakkas Herodes Suure pojapoeg, Herodes Agrippa I, 42 AD kristlasi taga kiusama. Ta heitis Peetruse jumalasõna levitamise eest vangi. Kristlased, nähes ette Peetruse hukkamist, palvetasid tema eest tuliselt. Öösel juhtus ime: Peetruse juurde vangikongi laskus Issanda ingel, ahelad langesid ja Peetrus lahkus takistamatult ning kellelegi märkamatult vangist.

Kui algselt märkasin peamiselt arhitektuurilist osa maalist(koridorid, võlvid), siis teost lähemalt vaadates märkasin maalil kujutatud valvureid, kes magavad ning mängivad kaarte, märkamata, kuidas ingel koos Peetrusega põgeneb.

Teos on maalitud õlivärvidega. Kunstnik on väga meisterlikult mänginud varjudega, mis andsid suurepäraselt edasi koridori perspektiivi. Koridori laes on õlilamp, mille tõttu tekkinud varjud on tugevad, seega tundub koridoris hele valgus, kuid ometi kuna kunstnik on kasutanud üpris külmi värvitoone jääb mulje, et maali tegevus toimub ööpimeduses.

 Minu tehtud pilt teosest

 Pilt tervikuna ja parema kvaliteediga "Kunst valitseb" kodulehelt.