Mina valisin analüüsimiseks ühe Claude Monet teose tema vesirooside seeriast, kuhu kuulub ligi 250 maali. Maali pealkiri on "Vesiroosid ja jaapani sild" (Water Lilies and Japanese Bridge), mis on maalitud 1899. aastal. Hetkel asub teos Princetoni ülikooli kunstimuuseumis. Tegemist on impressionistliku teosega ja maal annab edasi helget ja harmoonilist emotsiooni. Valisin selle teose, sest alates sellest, kui väiksena Pariisis Monet muuseumis käisin, on mulle väga meeldinud impressionism ja eriti Monet. Just seda kindlat teost valima ajendas mind Monet muuseumi poest kaasa ostetud A4 suuruses koopia, mis juba aastaid kaunistab mu raamaturiiulit.
Water Lilies and Japanese Bridge
Kuna tegemist on impressionistliku teosega, on teosel suuresti rõhku pandud valguse kujutamisele. Maali vasakpool on valgusega küllatud, samal ajal parem äär on varjus. Antud teosel on valguse ja varjude erinevus suhteliselt pehme ja seetõttu jääb mulle mulje, et kujutatud hommikut. Teose koloriit on heledamapoolne ning eelkõige domineerib pildil roheline värv. Jooned on hajutatud ning kujutatud objektide piirjooned on hägusad. Horisontaalsete ja vertikaalsete joonte osakaal on võrdne. Teose vormid on pigem mahulised: sild on pildi fookuseks ning eraldub taustast, samuti kerkivad vesiroosid veepinnast esile. Ei märka teoselt reeglipärasust, tiigi kaldad on kergelt sümmeetrilised, kuid pigem on kujutatud loodust nii nagu see on - loomulikult, korrapäratult. Maali tekstuur tundub olevat kare, mis on tingitud hoogsatest pintslitõmmetest, mida on tõmmatud ka üksteise peale nii, et tekib mitu kihti värvi. Kareda pinna tõttu ei ole maal ka eriti läikiv. Fookuses on sild, kuid väga oluline roll on taustal. Taustast eralduvad veel vees ulpivad vesiroosid. Raske on teoselt välja tuua midagi, mis oleks ülejäänust olulisem. Teose puhul pole tähtsaimaks objektid, vaid pigem valgus ja värvid. Impressioniste iseloomustabki traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Pildil on märgata lineaarperspektiivi. Tiik kaob kaugusesse ning lõpus nagu sulanduks ülejäänud taustaga kokku, ei ole näha tiigi tagumist kallast. Leian, et rütmi loob värvide kokkumäng ja värvide abil "õhu kujutamine". Kasutatud on peamiselt rohelise varjundeid ning valguse ja varju kujutamiseks on appi toodud kollased ja sinised toonid. Rütmis reeglipärasust ei leia. Üldiselt tundub olustik liikumatu. Selged kujutised veepinnal jätavad mulje, et vesi seisab paigal. Samuti vasakul kaldal oleva puu oksad on vertikaalsete tõmmetega maalitud otse alla rippuma, mitte kõrvale kalduma. Pintslitõmmete pikkus ja suund väljendab, et maalil on liikumist minimaalselt. Teos on maalitud õlivärvidega.
Maalil ei ole kujutatud inimesi, kõik emotsioonid on edasi antud looduse abil. Maalil on kujutatud rohelisusest pakatavat ja lopsakat loodust pehmes valguses, mis meenutab päikesepaistelist kevadhommikut. Teos kutsub esile vaid positiivseid emotsioone. Oluline ei olegi see, mida on kujutatud, vaid see, mis tunde kujutatu sinus tekitab. Sellega vastandub teos tolleagsele ametlikule kunstile, kus väärtustati ajalooliste sündmuste kajastamist, usutemaatikat ning portreesid. Monet teos on loodud, et tuua inimestele midagi helgemat ja vastuolulist traditsioonilistele teostele. Mina leian, et teose eesmärgiks on meelde tuletada võtta aega lihtsate asjade nautimiseks, et ei unustataks kui palju kaunist on igalpool meie ümber.
Teos on Claude Monet hilisemast loomingust ning ajast, mil esmane impressionismivaimustus oli kergelt vaibumas. Selleks ajaks olid endised suuremad kunstivoolud nagu klassitsism, romantism ja realism juba vaibunud ning läbi postimpressionistide hakkas vaikselt kujunema moodne kunst. Ei saa öelda, et just antud teosel oleks eriline tähtsus impressionistlike teoste hulgas, kuid osana Monet loomingust on ka see jätnud oma jälje. Teosel on Monet kujutanud midagi, mida ta pidas isegi suuremaks saavutuseks kui ta maalid - tema aed Givernys. Monet tahtis luua aasiapärast aeda idamaisete taimedega, eriti sai ta inspiratsiooni Jaapani aedadest. Algselt sai võõrliikide sissetoomine tema naabritelt ja lähikondsete alade elanikelt palju negatiivset vastukaja, kuid lõpuks kujunes sellest midagi imepärast. Seda võib seostada ka impressionismiga, mis algselt on ühiskonnas uudne ja veider, kuid lõpuks võidab paljude südamed.
Kasutatud kirjandus:
- Impressionism. Vikipeedia. Loetud: https://en.wikipedia.org/wiki/Impressionism
- Water Lilies and Japanese Bridge. Monet & Japan. National Gallery of Australia Loetud: http://nga.gov.au/monetjapan/Detail.cfm?WorkID=W1509
- The Water-Lily Pond. The National Gallery. Loetud: https://www.nationalgallery.org.uk/paintings/claude-monet-the-water-lily-pond
- Water Lilies and Japanese Bridge. Princeton University Art Museum. Loetud: http://artmuseum.princeton.edu/collections/objects/31852
- The Japanese Footbridge. National Gallery of Art. Loetud: http://www.nga.gov/content/ngaweb/Collection/highlights/highlight74796.html
- Claude Monet. Wikipedia. Loetud: https://en.wikipedia.org/wiki/Claude_Monet
No comments:
Post a Comment